Eelkõige hindab kindlustusselts sündmust ning asjaolusid, mille tagajärjel mast või mõni muu detail purunes. Kuna väikelaeva kindlustuse puhul on tegemist kindlustuslepinguga, kus riskid on loetletud, siis tuleb hinnata ka toimunud sündmuse vastavust lepingus kokkulepitud riskidega. Kindlustusjuhtumina käsitletakse ainult sellist sündmust, mis vastab kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustusriskile.
Juhtumi hindamisel saavad kaalukeeleks selles konkreetses kohas ja ajal olnud ilmastikuolud või muud paati ootamatult tabanud välised asjaolud näiteks:
kui on käinud pikanäpumehed jne.
Üheks oluliseks numbriks väikealuste kindlustamisel on tuule kiirus 15 m/s. Kuni 15m/s on tuule kiirus, mida võib pidada suhteliselt tavapäraseks meresõidu ja tuuleoludeks, millal õige rehvimise korral on võimalik ohutult ja mõislikult purjedega sõita. Loomulikult on sõidetud ja sõidetakse ka tugevama tuulega ilma, et midagi juhtuks, aga see on juba asjatute riskide võtmine. Tuule kiirusega üle 15m/s on tegemist tugeva tuulega ning hea tava ütleb, et sellise tuulega vabatahtlikult välja sõita ei ole mõistlik ning vahest jäetakse sellistes oludes ära ka planeeritud võistlussõidud, sest see oleks paadiomaniku vara asjatu ohtu seadmine.
Juhul, kui aga väikelaeva omanik peaks sattuma olukorda, kui tuule kiirus kasvab üle 15 m/s ja siis selle tagajärjel saab väikealus kannatada, on tegemist kindlustusjuhtumiga, mille tagajärjel tekkinud kahju kuulub kindlustuse poolt hüvitamisele.
Statistika näitab, et kõige rohkem õnnetusi on kindlustusseltside andmetel seotud madalikule sõiduga, kõige suuremad summad kuluvad aga tulekahju tagajärgede taastamiseks. Seetõttu tasub kindlustada nii uhiuut kui ka juba aastaid kasutuses olnud alust, sest navigeerimisel võib vigu teha nii kogenud meremees, rääkimata algajast ja tulekahju võib alguse saada ka kõige väiksemast õnnetusest.
Paraku ei paku väikelaevakindlustus hetkel katet juhtumitele, mis on saanud alguse väikealuse mõne deitalide amortisatsioonist. Täna on väikelaevakindlustus oma olemuselt võrreldav kaskokindlustusega, mis hüvitab avariisse sattumisel tekkinud kahjud, mitte aga tavapärastes liiklusoludes juhtunud tehnilised rikked või purunemised. Nii nagu näiteks tavapärane kaskokindlustus ei hüvita auto sumbutaja ärakukkumise korral selle remondikulusid, tuleb ka tavapärases kasutuses purunenud paadiosi ja selle tekitatud kahjusid omal kulul parandada.
Samas on just viimasel aastal ilmnenud, et mitte igale kindlustusvõtjale pole see asjaolu teada. Seetõttu on pettumus suur, kui tavapärastest oludes merel sõites juhtunud kahjusid, mis on saanud alguse detailide amortisatsioonist, ei hüvitata.
Kuivõrd selliseid juhtumeid ikka ette tuleb ja nad paadiomanikele sageli suuri kahjusid tekitavad, on see märguandeks kindlustajatele, et kindlustuskatet võiks laiendada. Tõenäoliselt on see lähima aja küsimus, kui kindlustuskaitse hakkab hõlmama ka paatide tehnilistest riketest ajendatud kahjusid. Liigutakse selles suunas, et merelolija võiks tõepoolest julgelt, poliis kajutis, seilata, teades, et on kaitstud iga ilmaga ja iga juhtumi vastu.
Nõuandeid paadiomanikule turvaliseks meresõiduks
Tormi eel
• rehvi purjed
• kinnita lahtised asjad
• kontrolli turvavarustust, pane ankur kasutamiseks valmis, tõmba aerud või mõla välja
• kui oled ranna lähedal, otsi lähim kaitstud sadam, kuhu võid varjuda. Kui ohutult randa ei pääse, püsi avamerel.
Tulekahju vältimiseks
• seiska tankimise ajaks mootor, samuti kütusega või gaasiga töötavad riistad
• ära suitseta tanklas
• tuuluta mootoriruumi enne mootori käivitamist ja peale seiskamist. Kütuse lõhn on juba ohu märk
• hoia ära kütuse leke ja sädemete teke
Varguste vältimiseks
