Kasutaja:
Salasõna:
 
Avaleht Arhiiv Tellimine Kontakt Avalda arvamust  
Sisukord
Uudised  
Rõuge järvedel võtsid mõõtu kummipaadid  
Jahta sai vette  
Pekingi 2008 Olümpiamängud  
Leevaku kärestikuslaalomil jagati Eesti meistri tiitleid  
Paatsalu maraton tõi kokku sadakond meresüstajat  
X faktor võidupurjetamises  
Muhu väina regatt 2008: väikeste laevade suured sõidud  
Jüri Šaraškin – korüfee, kelle koerale saadab tervisi ka Ben Ainslie  
Midagi, mis on päris  
Külli rida: Uus tase: Match-race grade 3  
Maarott Madis Milling tormi ei karda  
Proovisõit: sportlik igamehepaat Atomix 500  
Proovisõit: Lema Expression – stabiilne treilerdatav perepaat  
Jeanneau Sun Odyssey 39 DS  
Match-race asus taas Eestit vallutama  
Taanlastest Euroopa meistrid tahavad esimeseks ka kodumaal  
Jaht Tea remont– viimane peatükk  
Göta kanal  
Harbor cruise à la Vineyard  
SeaMaster sünnib Lõuna-Rootsis, Bohuslänis  
Manöövritest madalikul. Pukseerimine  
Paadimüük  
Match-race asus taas Eestit vallutama
Tekst: Maris Lindmäe

Mullu novembri alguses kogunes Eesti purjetajaskond Tallinnasse Bonnie & Clyde klubisse Eesti Jahtklubide Liidu hooaja lõpetamisele. Peomelus jäi enamusele aga märkamatuks, kui Finn-klassi Eesti edetabelijuht ja Samsung karikavõitja Harles Liiv tegi juuniorist Finn-purjetajale Heiko Eesalule väljakutsuva ettepaneku – asuda tööle loodavasse Match-race keskusesse. Eesalu ei mõelnud pikalt, vaid andis kohe oma „jah”-sõna. Match-race’i vallutusretk Eesti purjetajate seas võis alata.

Mõttele, et Eestisse on vaja match-race keskust, tulid Harles Liiv ja Eesti üks parimaid avamerepurjetajaid, Mati Sepp, kes ka ise match-race purjetamisega tegeleb. Mehed panid paika tegutsemiskava, soetasid Rootsist Malmöst kuus BlueSail24 Sport tüüpi jahti ja palkasid Eesalu, kes käis pikkade traditsioonidega põhjanaabrite juures kogemusi hankimas.

Juuni alguses hõljusidki Pirita sadamas kai ääres kuus valget iludust ning vastloodud Eesti Match Race Liit asus rinda pistma ambitsioonika eesmärgiga – süstida eestlastesse match-race pisikut, juurutada jätkusuutlik treening- ja võistlussüsteem ning korraldada oma esimesel hooajal koguni kolm võistlusregatti. Septembrikuu keskpaiga seisuga saab ava-aasta igati kordaläinuks lugeda – match-race on äratanud huvi nii Eesti avamere- kui olümpiapurjetajates, tavaks on saanud iganädalased treeningud ning edukalt on peetud kõik kolm rahvusvahelist võistlusregatti.

Eesti Match Race Liidu peakorraldaja Eesalu sõnul on tubli alguse juures hindamatuks abiks olnud soomlased, eesotsas Rolf Zachariasseniga, kes on põhjalikult nõustanud regattide korraldamist, aga andnud ka praktilisemat abi. „Võistluste korraldamises on seni olnud kõige keerulisem kohtunike küsimus – reeglid näevad ette, et igal regatil peab olema vähemalt üks rahvusvahelise kategooria match-race kohtunik, praegu pole Eestis aga ühtegi,” selgitab Eesalu. „Seni oleme soomlaste kaudu igaks regatiks vajaliku kvalifikatsiooniga kohtunikud leidnud, aga loodan, et kaugel pole ka aeg, kui ei pea enam üle lahe vaatama, sest kõrgel tasemel potentsiaalseid kohtunikke meil tegelikult on.“

Äkiline mereduell
Match-race kujutab endast meeskondade kahevõitlust – kolme- kuni viieliikmelised tiimid võistlevad üks-ühe vastu ning võitlusest väljub üks meeskond võitjana ja teine kaotajana. Nii võtavad igas sõidus mõõtu korraga kaks meeskonda ning ei toimu suuri ühisstarte nagu purjetamises üldiselt tavaks. Kuna paadid on identsed ning võistlusrada lühike ja tempokas, saab regati võita vaid see meeskond, kellel on läbimõelduim strateegia ja kavalaim taktika, parimad tehnilised oskused ning sujuvaim meeskonnatöö.

Vaatemängulisus, dramaatika ja kiirus teevad match-race’ist ühe põnevama distsipliini purjetajatele, aga ka pealtvaatajatele. Sellega õigustab match-race oma väärtust olümpiaalana. Nimelt kuulub match-race naiste olümpiaprogrammi 2012. aasta Londoni mängudel, meestele oli match-race olümpiadistsipliiniks aastal 2000 Sydney olümpiaregatil kombinatsioonis fleet-race'ga.

Potentsiaali on ka Eestis. „Aktiivsed purjetajad on match-race’iga hästi kaasa tulnud,” on Eesalu optimistlik. „Esile võiks kõige enam tõsta just Argo Vooremaa ja Karl-Martin Rammo meeskondi, kes ju muidu sõidavad Laser Standard klassis. Samuti on regattidel osalenud kogenud avamerepurjetajad vennad Tõnisted, Peter Šaraškin, Tiit Vihul, Alar Volmer – näis, kas nad jäävad selle ala juurde ka edaspidi. Match-race’i on huvitav vaadata ja pikemas perspektiivis võib see kindlasti Eestis purjetamisesse tuua uusi huvilisi.“

Eesti pürib match-race hiidude sekka
Riikides, kus match-race purjetamine edukaid tulemusi näitab, tegutsevad reeglina spetsiaalselt loodud keskused, kuhu on koondunud match-race’i spetsialistid, korraldatakse regulaarselt regatte, treeninguid ning juhendatakse noori ja hakkajaid purjetajaid. Eesti Match Race Liidu loomist võib seega tinglikult pidada uueks alguseks, millega oleme astunud sammu tõeliste match-race riikide suunas.

Liidriks ja valitsejaks võib pidada Taanit, kelle 1992. aastal rajatud Kuninglik Match Race keskus on maailma vanim ning match-race on omandanud peaaegu rahvusspordi positsiooni. Taanlaste lembust spordiala vastu on suuresti inspireerinud Jesper Bank – mitmekordne olümpiavõitja match-race’is. Täna on Taanis ligi sada alaga tõsiselt tegelevat tiimi, lisaks osaleb keskmiselt 14 meeskonda Americas Cupil – nende edu toidab spordiala populaarsust ja julgustab paljusid selle alaga tegelema ka hobitasemel.

Eeskuju võib otsida veelgi lähemalt – põhjanaabrite juurest. Soome saab uhkeldada koguni kahe match-race keskusega – Helsingis ja Vaasas, nendest pealinna keskus on kujunenud mõnevõrra aktiivsemaks. Kuigi Soomes tegeldi match-race purjetamisega juba varem, rajati Helsingi keskus 1999. aastal ning on algusest peale olnud sündmuste keskmes – korraldatakse regatte ja treeningsõite ning uued, alles alustavad meeskonnad, saavad igal nädalal harjutada treeneri juhendamisel. Soomlastel on au korraldada iga-aastaselt ka vähemalt kaht ISAFi grade 2 taseme regatti. Soome match-race’i suurimaid mõjutajaid on ilmselt olnud Henrik Lundberg Mariehamnist – oma tipphetkedel kuulus ta maailma esimese 15 hulka ning mõned tema meeskonnaliikmed valitsevad match-race maailma tänaseni, näiteks Staffan Lindberg kuulub maailma esikümnesse ning rootslane Björn Hansen maailma esiviisikusse.

Eestis oli enne tänavust hooaega peetud vaid paar match-race regatti ning sedagi 1990ndate algusaastatel. Neist esimene toimus seoses Americas Cupi jahi ehitamisega Eestis, 1994. aastal võõrustati ISAFi Rahvuste Karika valikvõistlust. Äsjalõppenud edukas avahooaeg ning eestvedajate järjekindlus ja entusiasm annavad aga lootust, et 2008. aastal on match-race tulnud, et jääda, ning et järgmisel hooajal võiksime Eestis näha juba veelgi ambitsioonikamat tegevust.


 
Ajakiri Paat on nüüd ka Facebook'is. Külasta meid aadressil http://www.facebook.com/AjakiriPaat


 
Copyright © ajakiripaat.ee 2006 - 2018