Veemoto võistlus ei ole üldse huvitav, kuni sa pole seda näinud. Aga kui näed, ei kannata Vormel 1 võrdlust välja. Ja kuidas saabki? Veemoto võidusõit on nagu rooliksid F1 ülesküntud uudismaal. Võimsad paadid kiirendavad rohkem, kui F1 autod, jõudes 0 kiirusest 100 kilomeetrise tunnikiiruseni 2,5 sekundiga. Tagatipuks pole paatidel pidureid ega käiguvahetajat, vaadet piirab kitsuke kabiin ja veepritsmed.

90-kraadiste pöörete ajal puutub sõiduki põhi vaevalt vastu vett ja piloodil on sageli elutähtsate otsuste tegemiseks vaid murdosa sekundist. Lisaks tekib kurvis kiirusel 160 km/h 6 G suurune külgsurve, millest rohkemat võib olla ainult lennunduses. Eestis kiireimad ja võimsaimad katamaraanid sõidavad 500cm3 metanooli toitel mootoriga 190 km/h. 260-kilone kogukaal (koos sõitjaga) annab välja 1 hobujõu iga kilogrammi massi kohta.

17-aastane Henri Fatkin sõitis Eestis sel aastal JT-250 klassi paadil maailmarekordi ning tuli Tallinnas toimunud MM-il kolmandale kohale. Samal võistlusel pälvis maailmameitritiitli Erko Aabrams O-125 paadil ning S-550 klassis saavutas kolmanda koha Erik Aaslav-Kaasik. Tartlane Art Raudva kihutas T-550 klassis ennast maailma tipuks Ungaris. Võistluste reeglid kehtestab veemotos Rahvusvaheline Veemoto Liit ehk Union of Internationale Motonautique (UIM), mida tiitlivõistlustel järgitakse.

MM medalimees Erik, mida ootad uuelt hooajalt?
Kuna 2010 aastast sõidan S-550 asemel F-1000 siis on oodata paljutki. Hetkel siiski lootused piirnevad sellega, et saaks ikka suveks kõik vajaliku valmis. Tulemusi ei julge oodata:)

Mis oleks teisiti, kui 2009 auhinnafondist oleks tulnud miljon krooni?
Tõenäoliselt käiks hooajaks valmistumise rattad pisut kiiremini. Tarvilike asju oleks nii mõndagi vaja. Uue klassi jaoks paadi ehitamine ei ole odav, aga ka mitte ulmekallis. Praegune olukord seda naljalt ei võimalda.