Kasutaja:
Salasõna:
 
Avaleht Arhiiv Tellimine Kontakt Avalda arvamust  
Sisukord
Uudised  
Samsung Eesti Karikas  
Anakena  
Ajakirja Paat regatt Pärnus  
Sorgu regatt 2007  
Silveri uued mudelid aastaks 2007  
KAANELUGU: Jaan Tätte elab paatidega ühte lugu  
Mart Saarso soovitab: Laevamehe kirjavara  
  
MOOTORPAAT  
Proovisõit: Silver Eagle 630 CC  
Paadimatk Tallinnast Pärnusse  
Sõukruvi hingeelu: libisemine ja kavitatsioon  
  
PURJEPAAT  
Proovisõit: Bénétau First 34.7 - purjetab nii, et mühiseb  
Martha viib kolm Eesti meest ümbermaailmareisile  
Noortetiim kinkis hüljanud kaunitarile uue nooruse  
Purjede hooldus  
Ühe sooja suve lugu ... Jahtlaeva Tea remont jätkub  
  
Raamat: "Laevahukulood" - meri ja laevahukk  
Kui Väinamerel seilasid uisud  
Merematkale Ahvenamaale  
Merekool: Soodimeestele ja teistele meeskonnaliikmetele  
Paadimüük  
Martha viib kolm Eesti meest ümbermaailmareisile
Tekst: RANDEL KREITSBERG
Ajakirja Paat lugeja tunneb Hillar Kukke ja Marthat juba kõige esimesest numbrist alates. 40- jalane Colin Archeri projekteeritud ketš on kapteni enda ehitatud ning praeguseks on temaga ka üle Atlandi ja tagasi purjetatud. Laev on merekindel ning nagu loodud ümbermaailmareisiks.

Külastasime Hillarit ja Marthat Orjakul paar päeva enne tähelepanuväärse ürituse algust. Kaptenil olid käed tööd täis, viimased ettevalmistused tahtsid lõpetamist (meie saabudes tegeles Hillar roolimajale liistude kinnitamisega) ning osa proviandist ootas veel kogumist. Mees ise tõdes, et suuri ettevalmistusi polegi nagu olnud – laev on olemas, hea ja merekindel, õppinud mehed samuti. Pigem kätkevad ettevalmistused endast ürituse laialdasemat tutvustamist ja sponsorite leidmist.

Siiski lisati Marthale karmide ilmade tarbeks tuule- ja veekindel roolimaja ning korralik tormikate ehk nn sprayhood kajutiluugi kohale. Ka paberkaartide leidmisega oli tükk tööd, sest Hillar on kindel, et elektroonikale lootma jääda ei saa. „Kord juhtus nii, et sai käidud Dirhami all ja tagasi tulles jooksis kõik kinni – oligi kõik. Ja need ei olnud kusjuures piraatkaardid, vaid ametlikud.” Terve kahe aasta teekond tuleb kaartidel läbi vaadata ning sadamapaigad välja valida – kaarditöö on põhjalik ja reisi õnnestumiseks elulise tähtsusega.

„Ikka edasi, ei sammukestki tagasi.” Miks just nüüd ja miks just ümber palli, ei oska mees vastata. „Ma usun, et paljudel meresõitjatel on ümbermaailmareis mingil moel peas,” mõtiskleb Hillar. „Muidu on nii, et seilan risti- rästi, poleerin kuuli muna ja siis jälle koju tagasi. Hea oleks minna nii, et tagasi tulema ei peaks, et läheks ainult edasi ja siis ikkagi jõuaks lõpuks koju välja. Õnneks on meil kõigil vedanud ka terve mõtlemisega lähedaste koha pealt,” muigab kapten kodurahu teemal jätkates. Sest kui paljusid meist lubataks koduste poolt kaheks pikaks aastaks kaugele merd seilama. Mingeid erilisi lootusi ja kartusi meestel eesoleva suhtes ei ole: „Eks me läheme teele ja vaatame, mis elu toob.”

Kaasa võetakse paari nädala jagu ehedat Hiiumaa leiba: „Mingit kuivikulaadungit me kaasa tassima ei hakka. Kui ei ole musta leiba, siis lihtsalt ei ole ja sööme midagi muud.” Ka Eesti purgisupid on sadamast välja sõites tähtsaks osaks proviandist.

Võrreldes Lennuki ümbermaailmareisiga teeb Martha oluliselt rohkem peatusi. Sadamates on esmatähtis täiendada toidu, vee- ja kütusevarusid, saada ühendus kaldavooluga, aga kindlasti ka tutvuda kohaliku kultuuri, looduse ja muu elu- oluga. Suveniire laeva trümmi kuhjata pole plaanis – need ei mahuks sinna lõpuks lihtsalt ära. Küll ootab aga mees Vaikse ookeani saartele jõudmist. Nii mõnegi tuttava kirjelduse kohaselt pidavat seal maailma ilusamad paigad olema – Bali saarel on kapten Hillaril võimalus ka iseenda 50. sünnipäevapidu pidada.

Et Kap Hoorni läbimise asemel on valitud Panama kanali külastamine, siis kõrvarõngaid mehed endale ei saa. Vahetult enne Prantsuse Polüneesia saarteni jõudmist on meeskonnal aga tegemist reisi pikima ülesõiduga – Galapagose saartelt kuni Markiisi saarteni läbitakse kolme nädala jooksul maad nägemata 2980 miili. Kokku on plaanis läbida 36 000 meremiili ja külastada 57 sadamat 35 riigis.

Selleks, et mehed keset „suurt halli” omavahel tülli ei läheks, on igaühele eraldatud oma privaatne kajut. Võin kinnitada, et kajutid ja koid on sellel laeval suured. Mõnda aega enne reisi algust välja reklaamitud kaasasõiduvõimalust on senini kasutanud peamiselt tuttavad inimesed. Üldse sobib Martha igati just suure mere pikamaasõiduks – purjelaevadele tavapärane ruumikitsikus ei ole siin probleemiks. Laevas töötab CD- mängijaga autoraadio – muusikat on kaasa võetud seinast seina, erilist rõhku on pandud muidugi Eesti muusikale.

„Üks miil, palun!” Küll on aga võimalik võita kaasasõiduvõimalus ostes endale päris isiklik meremiil. Miilimüük saab alguse laeva reisileasumise hetkest ning esimene Miil on broneeritud kapteni lapselapsele. Müügiks läheb kogu maakera – mõtteline miil kujutab endast sektorit põhjapooluselt lõunapoolusele, mis on ekvaatoril ühe meremiili ehk ühe ida- või läänepikkuse minuti laiune. Igal Miilil on unikaalne number ning igale 15 eurot maksva miili ostjale väljastatakse spetsiaalne sertifikaat, kus on kirjas, millal Martha selle koha läbis.

Miilimüük aitab inimestel kaasa elada Martha igapäevasele liikumisele. Nii on võimalik osaleda reisil omal virtuaalsel moel ja mõnes mõttes kirjutada oma nimi ka ümbermaailmareisi ajalukku. Miile saab osta ja Martha asukohta ning reisipäevikut uudistada aadressil www.marthaworldcruise.com. Kas reisipäeviku kirjetest tagasi Eestimaale naastes ka raamat välja antakse ei oska tagasihoidlik kapten veel lubada – näoilme annab aimdust, et mõte on mehe peas siiski tiksumas.

Seitse jalga vett Teile kiilu alla!


 
Ajakiri Paat on nüüd ka Facebook'is. Külasta meid aadressil http://www.facebook.com/AjakiriPaat


 
Copyright © ajakiripaat.ee 2006 - 2022